Mida suudab Teile pakkuda võimalus rentida seadmeid ja masinaid selle asemel, et nendesse suures mahus oma finantsvahendeid investeerida ?
Cramo Estonia AS üritab Teile välja käia oma nägemuse sellest, mida selline võimalus võiks ehitajale anda.

1. VÄHEM INVESTEERINGUID MASINATESSE– Ehitaja ei pea investeerima suurt hulka raha üsna kalli tehnika soetamiseks, vaid võib raha kasutada oma põhitegevuseks – ehitamiseks - märksa olulisemate väljaminekute katmiseks. Ilmselt ei tohiks suure masinapargi soetamine olla ühegi ehitusfirma üheks põhieesmärgiks, kui oleks võimalus täiesti edukalt ilma selleta toime tulla. Masinaparkide soetamise, pidamise, hooldamise ja remontimisega tegelevad hea meelega ainult sellele tegevusele spetsialiseerunud firmad – näiteks rendifirmad - ja ehitajal ei oleks sellisel juhul vaja muud kui korrektsete koostöölepingute alusel masinaid teenusena rentida.
2. SELGEMALT MÕÕDETAVAD KULUD – Omades rendifirmaga korrektset koostöölepingut saab ehitaja oma kulusid objekti lõikes väga täpselt planeerida. Teades tööde mahtusid ja rendifirmaga sõlmitud koostöölepinguga sätestatud olulisi tingimusi nagu hind; tarneaeg jms. saab väga kiiresti ja täpselt koostada hinnapakkumisi ja eelarveid, ilma et ehitaja omaks riski, mis seostuks oma masinapargi masinate ootamatu purunemise, operaatorite haigestumise ja muu sellisega. Rendifirma küsib ehitajalt eelnevalt kokkulepitud konkreetset tasu tehtud töö eest, samas kui masinat liisides küsib liisingfirma raha 12 kuud aastas, sõltumata sellest kas ehitaja sellel ajaperioodil üldse masinat kasutab või mitte.
3. PALJUDE KULUDE VÄHENDAMINE – Mitte omades kogu vajaminevat masinaparki, vaid seda rentides saab ehitaja lisaks investeeringutele kokku hoida terve hulga kulude arvelt, nagu näiteks:
   •  tööjõu palgakulu masinate operaatoritele ja mehhaanikutele, millele lisaks tuleb veel maksta ka sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu. Sealjuures tuleb töötajatele jällegi maksta 12 kuud aastas, sõltumata sellest kas tööd on või pole seda sootuks mitte. Kui kaovad ära töökojad, kaotavad oma mõtte ka töökodade juhatajad, varustajad jms. puhtalt masinapargi ülalpidamisega seotud töökohad.
   •  kulutused töökodade rentimiseks või ostmiseks ja kulud töökodade sisustusele.
   •  kulutused masinatega seotud tööjõu (operaatorid, mehhaanikud) koolitamisele.
   •  kulutused masinate varuosadele, kütusele, õlidele, ülevaatustele, kindlustustele jms.
4. ASENDUSMASINATE VÕIMALUS – juhul kui objektil töötav rendifirmalt renditud masin peaks purunema ja kohapealne kiirremont asja enam ära ei lahenda, on korraliku suurusega masinapargiga rendifirmal tõenäoliselt võimalik leida kiiresti asendusmasin. Juhul kui puruneb ehitusfirma enda masin, tuleb reeglina ikkagi pöörduda abipalvega rendifirmade poole.
5. OMANIKUMUREDE PUUDUMINE – korraliku masinapargi olemasolu ei too endaga kaasa vaid südantsoojendavat uhkustunnet ilusate masinate omanikuseisuses, vaid ka terve hulga peavalutekitavaid probleeme, mis seostuvad eelkõige masinate valvamise, remondi- ja hoolduse korraldamise, varuosadega varustamise, masinate hangete teostamise, kindlustusjuhtumitega tegelemise, tööjõu kaadriküsimuste ja palju muuga, mis jääksid kõik olemata juhul, kui need lihtsalt veeretada rendifirma kaela. Pole masinat – pole probleemi !
6. FIRMA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS – lisaks üsna iseendastmõistetavale firma majanduslikku edukust iseloomustavale näitajale, milleks on puhaskasum, peetakse Euroopa firmade edukuse näitamisel üha tähtsamaks suhtarvu põhivara käibesiduvus = müügitulu / põhivara keskmine maksumus. Mida suurem on selle suhtarvu väärtus, seda efektiivsemalt kasutab firma oma soetatud põhivara müügitulu tekitamiseks. Järelikult oleks nagu efektiivse firma retseptiks omada võimalikult vähe põhivara aga sellele vaatamata toota korralikku müügitulu, mille üheks põhiliseks võimaluseks oleks rendimasinate kasutamine oma objektidel.